Rändav platvorm Yugofuturism pühendub seikluslike artistide avastamisele, esitlemisele ja ühendamisele, keskendudes eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopa talendile. Pärast mullust edukat TMW-debüüti jätkab Yugofuturism Eestis oma Vikendica sarja, tuues Telliskivi F-Hoonesse rivi isepäiseid teisitimõtlejaid ja põhjusega mässajaid üle Euroopa.
Vikendical on oodata taaskord uusi tulevikukontsepte ning ehk ka “Kosovo muusikasaatkonna” teist vaatust koos Eesti erisaadikuga. Üles on astumas Kosovost pärit La Fazani, kelle loomingus põimuvad hip-hop, indie, rokk, elektroonika ja Albaania folkmuusika, jutustades elavaid lugusid Kosovo ja Balkani igapäevast.
Alates 2022. aastast on La Fazani pälvinud tähelepanu singliga "Hajde me shuplakë", mis jõudis Albaania muusikaedetabelis 2. kohale, ning võitis 2023. aastal esimese Kosovo Laulufestivali. Tema debüütalbum "Specie Turshi" ilmus mullu märtsis ning mees on esinenud mitmetel suurüritustel, sealhulgas Dua Lipa kureeritud Sunny Hill Festivalil. Kodanikunimega Arbër Salihu on ka auhinnatud helilooja ja üks duo Oborri liikmetest. Tema looming ulatub filmi-, teatri- ja lastemuusikani ning tema klassikalised teosed on pälvinud tunnustust mainekal Chopini festivalil.
Andsime La Fazanile täita tänavuse TMW küsimustiku, et temaga lähemalt tutvust teha!
Mis on esimene märk sellest, et oled milleski edukas?
Minu töövaldkonnas oleks ülim edu kuulda lapsi enda laule laulmas. Siis võib-olla tekib tunne, et mu töö avaldab mingit mõju ja resoneerub inimestega. Siiski ei takista see mind järgmisel päeval üles ärkamast tundega, et olen absoluutselt läbikukkunud, kaheldes tervet oma olemasolus.
Mis oli viimane helikogemus, mis sind täiesti uuel viisil mõtlema pani?
Muusikuna, kes kasvas üles ehtsate instrumentidega, on sukeldumine sülearvutites produtseerimise maailma olnud minu jaoks põnev ja muutlik kogemus. Avastasin, et eelnevalt valmistatud ja lihvitud elemendid tõmbavad mind üha enam – osaliselt seetõttu, et need kõlavad rohkem "raadiovalmis" ja tundsin, et need võivad avardada minu loomingulist kujutlusvõimet. Ühel päeval ühendasin vana kõvaketta ja kuulasin oma 13-aastaselt kirjutatud lugude demosid – ainult oma akustilist kitarri ja vokaali. Tundsin, et nendel lauludel on palju rohkem eesmärki, intensiivsust ja elujõudu, kui sellel, mida ma hiljuti teha üritasin. See hetk aitas mul tohutult mõelda oma eesmärgist muusikuna. See tuletas mulle meelde, et mõnikord tuleb kõige autentsem ja revolutsioonilisem heli just lihtsusest ja tõest.
Iroonilisel kombel oli kogemus, mis pani mind täiesti uutmoodi mõtlema, oma juurte taasavastamine ja austamine.
Milline on olnud kõige üllatavam koht või seik, millest oled saanud inspiratsiooni uueks looks?
Mõned kõige lemmikumad ideed on jõudnud minuni selles kummalises vahepealses olekus vahetult enne uinumist, kui su mõistus hakkab triivima ja oled oma kujutlusvõime kõrgeimalt kaljult alla kukkumas. See on uskumatu, kuid masendav hetk, sest tavaliselt pean ma püsti tõusma, telefoni haarama ja idee kohe salvestama. Sageli tähendab see aga seda, et äratan oma tüdruksõbra üles ja und enam ei tule.
On ausalt öeldes päris tüütu, kui ma järgmisel hommikul salvestist kuulan ja see üldse ei toimi. Kui kuulen aga midagi, millel on päriselt potentsiaali – midagi, mis võib muutuda tõeliseks lauluks –, on see elevus kaotatud und väärt. See sunnib mind isegi selgeid unenägusid rohkem katsetama, kuigi see inspiratsioon kaob tavaliselt paari päeva pärast. Sellegipoolest äratavad need pooleldi unehõlmas hetked sageli minus kõige elavama ja ootamatuma loomingulisuse.
Kui su muusika oleks toit, siis kuidas see maitseks?
Kauss rohelist karrit riisi ja köögiviljadega – ülivürtsikas sööst, paneb nina voolama nagu purskkaevu. Võib-olla ei sobi see kõigile, kuid kui teile meeldivad julged maitsed, siis tahate veel juurdegi.
Milline on sinu arvates kõige alahinnatum muusikastiil või artist praegu ja miks see vääriks rohkem tähelepanu?
Naudin küll paljusid meie aja artiste ja laule, kuid mul on sageli raskem tunda sama muusikalist jõudu, mida saan varasemate aegade muusikutelt. Muusika eesmärk üleüldse on nihkunud – see kaldub rohkem meelelahutusele ja vaibile, eelistades sageli lihvitud tootmist muusikalisele kompositsioonile. See ei pruugi olla halb, kuid muudab minu jaoks samaväärse ühenduse loomise raskemaks.
La FazaniFoto: TMW pressimaterjalid
Kui peaksid looma pala, mis peegeldab maailma aastal 2025, siis mis teemad selles kõlaksid?
Võimalik, et inimeste ürgse seisundi stagnatsioon. Me käitume tsiviliseeritud ja korralikult, lõhname hästi ja meie nahk on sile, kuid meie sees olev loom on ikka veel metsik ja näljane – valmis põrkuma iga tajutava nõrkusega.
Kui saaksid ühe oma loo saata ajas 100 aastat tagasi ja ühe loo 100 aasta pärastisse tulevikku, siis millised ja miks?
Saadaksin “Hajde me shuplakë” 100 aastat minevikku, sest selle korduvad ja head võnked inspireeriksid suurepärast ja metsikut hõimutantsu.
Tulevikku saadaksin "Jupiteri", et Jupiteri külastavad lahedad inimolendid saaksid oma reisile kena heliriba. 😎
Mis oli midagi, mida sulle lapsepõlves meeldis teha, aga mida sa enam ei tee?
Veeliumäed olid kunagi mu elu armastus. Eelmisel suvel veeparki külastades saabus aga südantlõhestav tõdemus – põnevus oli kadunud. 💔
Mida oleksid tahtnud elu kohta varem õppida?
Tunnen kummalisel kombel, et sain oma eluteooria üsna varakult paika. Kasvasin üles väga kaitstuna oma perekonna poolt ja kuigi see aitas mul oma sisemist maailma arendada, jättis see mind pisut ette valmistamata välismaailmaga silmitsi seismiseks. Soovin, et oleksin varem õppinud, kui tähtis on end avada – mitte jääda lihtsalt jälgimise ja kuulamise mugavusse, vaid tegutseda rohkem, vaadata elu toorelt ja otsekoheselt ning sellest edasi kasvada.
Põnevam asi, mis sa varem Eesti kohta oled kuulnud?
Sõber rääkis mulle, et osa Tarkovski “Stalkerist” filmiti Tallinnas, mis on minu meelest väga põnev.
Mida ootad kõige enam Tallinn Music Weekilt?
Lihtsalt lõbutseda ja loodetavasti suhelda inimestega, kelle südametes on sama põletav kirg.
Kui peaksid kirjeldama oma esinemist ainult kolme emojiga, siis millised need oleksid?