Kuidas leidsite oma tee muusika juurde?
Olen muusikat alati armastanud. Nooremana mängisin pille ning osalesin bändides, ent tegin seda üsna kehvasti. Teismelisena aga avastasin reivid ja klubid ning otsustasin seejärel hakata iseseisvalt muusikat looma, kasutades selleks arvutit ja süntesaatorit.
Miks valisite oma muusikaliseks väljendusstiiliks just drum&bassi?
Praegu loon muusikat, mis mahub jungle, d’n’b, garage ja teiste taoliste (algselt hardcore’st pärit) žanride vahele. Kasutan ka juke’i ja footwork’i elemente, mille on esiti loonud sellised Chicago artistid nagu RP Boo ja DJ Rashad. See kõik teeb konkreetsema stiilimääratluse pisut keeruliseks. Kui aga vaadata laiemalt, siis on drum&bass väga laia žanrina valmis aktsepteerima eripalgelisi väljendusi.
Millist muusikat kuulate oma vabal ajal ja kes on teie lemmikmuusikud?
Kuulan kõike! Hiljuti olen klubimuusikast kuulanud näiteks mõningaid DJ Stingray mikse ning Sonicu viimast EP-d “Western Lore”. Väljaspool seda olen viimasel ajal kuulanud ilmselgelt liiga palju Lana Del Rey loomingut.
Inimestel kipub vahel olema eelarvamus, et laval olev DJ ei teegi tööd, vaid lihtsalt krutib vahel nuppe ja see näib neile maailma lihtsaima asjana. Kuidas te selle eelarvamuse kummutaksite?
Mu põhitöö on tegelikult vaimse tervise valdkonnas ja lisaks teen ka teisi asju. Kas DJ amet on kergem kui vaimse tervisega tegelemine või näiteks õpetamine? Ma tegelikult ei usu, et kergus või keerulisus on omaette väärtused. DJ töös on raskusi ja ebameeldivaid aspekte ning arvan, et see muutub üha selgemaks, sest ka muusikamaailmas räägitakse aina enam vaimsest tervisest. Usun, et kvaliteetsest helisüsteemist kuulajani hästi edastatud suurepärane muusika võib olla hämmastav kogemus. Just sellel on omatte väärtus ja siin pole kerguse või keerukusega enam midagi pistmist.