Mainekas pianist ja helilooja Kirill Richter esitleb TMW-l oma värsket albumit

Kirill Richteri maailmaturnee avalöök toimub Tallinn Music Weekil. Foto: TMW pressimaterjal

Aprillis avaldab Venemaal ja mujal maailmas tähelendu nautiv pianist Kirill Richter oma uue albumi 'CHRONOS'. Selle Euroopa esmaesitlus ning Richteri maailmaturnee avalöök saab teoks 30. märtsil kell 20 Kalju kirikus.

Vene neoklassikalise muusikaskeene prominentseim esindaja Kirill Richter oleks võinud saada tuumafüüsikuks või moekunstnikuks, kuid ta valis muusika ja tegi ilmselt õige otsuse. Olles õppinud klaverit mängima ja komponeerima võttis ta muusikat pelgalt väärtusliku hobina ja otsustas kõigepealt midagi ära teha teistes valdkondades. Tuumafüüsika uurimisinstituudi järel vahetas moskvalasest noormees ala ja õppis Moskva Briti Kunsti- ja Disainikoolis moekunsti. Pärast Mercedes-Benzi moenädala diplomikollektsiooni esitlust aga mõistis Richter, et mood ei hakka teda kunagi piisavalt õnnelikuks tegema.

Sestap tuli ta tagasi oma lapsepõlve lemmikuima ajaviite ehk muusika juurde. Nõnda riskis noormees kõigega, ehkki paljud inimesed püüdsid teda veenda mitte sellist sammu astuma. Oma esimesel kontserdil Moskva ametiühingute maja legendaarses kontserdisaalis, kus on üles astunud paljud nõukogude aja kuulsused, tänas publik noort heliloojat püsti seistes tormilise aplausiga. Richter polnud seejuures jõudnud veel avaldada oma debüütalbumit.

Täna on 29-aastane Kirill Richter Venemaal neoklassikalise muusika kõige silmapaistvam esindaja ja tema karjäär on tõusnud stratosfääri. Osaledes programmis RUSH (mis valib ja edendab Venemaa kõige lootustandvamaid muusikuid) on ta viimase kahe aasta jooksul esinenud Moskva ja Euroopa kõige prestiižikamates kontserdisaalides ning esindanud Venemaad Saksamaal Reeperbahni festivalil, Suurbritannias The Great Escape festivalil ja Hollandis Classical:NEXT festivalil.

Tema portfelli kuuluvad klaveripalad, teosed kammeransamblitele ja sümfooniaorkestritele, muusika art-house filmidele, kassahittidest ulmefilmidele ning kaasaegse tantsu lavastustele. Richter lõi mulluse FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluse teemaloo, mis jõudis FOX Sports telekanali abil sadade miljonite inimesteni kogu maailmas ja sai selle suurejoonelise spordiürituse muusikaliseks sünonüümiks. Mais teeb Kirill debüüdid Londoni kuulsas Royal Albert Hallis ja Hamburgi Elbphilharmonie's.

Albumi "CHRONOS" kaas. Foto: TMW pressimaterjal

Richteri tänavune põhisündmus on tema albumi “CHRONOS” ilmumine, millega helilooja on  juba mitu aastat töötanud. Albumil ilmuvad stuudioversioonis ja publikule juba kontsertidest tuttavad teosed klaverile, viiulile ja tšellole. Looja sõnul räägib see album tema suhtest ajaga ja pakub mõtteid aja erinevate seisundite kohta meie eludes. „See võib olla mälestus neist, kes pole enam koos meiega, või abstraktne nägemus ajaloost kui sündmuste keerisest, või peegeldused kaotatud võimalustest ja inimliku saatuse varieeruvusest või isegi aja mütoloogilisest tajumisest, mis käsitleb aega elusolendina, kes on avatud dialoogile,” selgitas helilooja.

Richteri iga muusikapala taga on oma lugu, ehkki see ei pruugi alati olla ilmne. „Muusika loomisel ei juhindu ma nii palju muusikalisest vormist, vaid pigem kinematograafilisest loogikast,” ütles ta oma kompositsiooni põhimõtteid tutvustades. Richteri sõnul on talle oluline lugu ise ja muusika seos narratiiviga.”

Ta väldib praegu populaarset akustilise ja elektroonilise heli hübriidi, sest usub instrumentaalmuusika puhul seda, et tõeline anne on teha muusikat, mis kaasab publikut ilma biite, luupereid, AFX-protsessoreid ja muid vahendeid kasutamata. "Me saame oma käte abil luua palju helisid ning see ainult suurendab sellise muusika väärtust.” Sellepärast katsetas helilooja albumi „CHRONOS” komponeerimise ja salvestamise protsessis ebatavalisi viiulilööke ja alternatiivseid heli artikulatsiooni põhimõtteid. „Mõningaid helisid pidin leiutama ise, näiteks selle, kus viiuldaja lööb poognaga keeltele ning vaigistab heli sealsamas sõrmedega. See heli meenutab mulle vana seinakella osutite tööd. Mu lapsepõlve kodu köögis oli selline kell ning too klõps on mu mällu sööbinud.”

Richteri loomingut peetakse sageli "väljendusrikkaks minimalismiks", kuid helilooja ise usub, et see on ainult osaliselt tõsi. „Kuigi mu muusikal ei ole minimalismiga palju ühist (kuna selles domineerib pea alati meloodia), on ekspressiivne komponent minu jaoks väga oluline.” Kirill usub, et inimesed soovivad väljendusrikast instrumentaalmuusikat, mis oleks energiline ja kohati isegi pöörane. „Mina isiklikult soovin muusikat, mis on täis kontraste, energiat ja liikumist.”

Richteri elav ja emotsionaalne muusika on publikule muljetavaldav, seda sõltumata kontserdi asukohast: olgu selleks intiimne keskkond või väärikas kontserdisaal ja asugu see Venemaal või mujal. Komeedina tõusnud pianisti menu arvestades ootab teda tõenäoliselt ees helge tulevik.