"Mida sa armastad, seda pead sa ka hoidma": intervjuu Maru Metspalu ja Tanel Aumerega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

"TMW Maitsed" programmis osaleva restoran Von Krahli AED peakokk Maru Metspalu ja restorani Vanaema Juures peakokk Tanel Aumere jagavad oma lemmiktooraineid ja toidufilosoofiaid.

Lemmiktooraine

Maru: On terve plejaad lemmik maitseid, mis hooaega mööda teisenevad ja lisa leiavad – pastinaagi magus mõrkjus, peedine suhkur, kuuseokka vitamiinine hapu, nii talvekarge rõigas kui kuninglikku tooni kapsas või luuihuline maapirn. Esimese karulaugulible silmikissitav kangus väljahingamisel. Üht kindlat pole, kui ehk vaarikad - need on minu armastus. Ja täpilise kuuega kiisa kala. Pigem on õige hetke ja suutäie kooslus see, mis muutub lemmikuks.

Tanel: Liha, sest toorainena pakub see lõputult võimalusi katsetamaks erinevaid tehnikaid.

Toidufilosoofia

Maru: Kõik taandub minu jaoks sellele - mida sa armastad, seda pead sa ka hoidma. Ma olen pea kümme aastat käinud Peipsi äärest sibulaid toomas, sest ma armastan nii sibulaid, kui sealset kultuuri ning läbi selle käigu aitan ma seda natukenegi hoida. Väga moodne on rääkida hooajast kinni pidamisest ja orgaanilisest toidust, ent miks teha nii suuri sõnu, kui see on elementaarne. Seened ja korilus on õhk, mida ma hingan. See, et meil on menüüs magustoit pihlakast, on minu igapäevane õnn. Filosoofia kõlab niipalju peenelt, et oleks lausa kerglaslik tunnistada, et minu isud ja tujud on need, mis mängivad välja taldrikutel - lauamäng lemmikutega, aastaringi ruletil, emotsioonide marus. Filosoofia jäägu kellelegi teisele.

Tanel: Minu toidufilosoofia on lihtne - toit peab mulle meeldima. Ma käin kahte teed pidi. Üks neist viib aeda, teine kannab nime street food.

Mida sööb inimene aastal 3000?

Maru: Mõrudapoolse inimesena kipun arvama, et inimest kui sellist aastal 3000 pole. Kui me väga kiiresti ja otsustavalt ei muuda oma tarbimistuhinas käitumist, siis pole meid juba mõnesaja aasta möödudes. Ja seegi on ilmselt liialt optimistlik. Mõnesaja aasta pärast, kui mitte varem, on meil laiaulatuslikud proteiinirikkad putukafarmid ja pastinaagist on saanud tõeline ja harva esinev delikatess!

Tanel: Raske öelda, kuid ilmselt on sellel vähe pistmist tänase toidukultuuriga.

Milliseid artiste plaanid TMW raames näha?

Maru: Ei ole jõudnud veel põhjani süveneda. Limpsanud kõrvaga vaid virvendusi ja pean vist lootma jääma, et keegi mu kaasa tirib. Linnalavade vabas vormis kontserdid meeldivad mulle eriti - sisse astuda ja välja minna - ilma et see kuidagi kedagi riivaks. Mõnusad koos lapsega käimiseks.

Tanel: Mulle meeldib peamiselt elektrooniline muusika, olen kindel, et midagi sealt vallast leian põnevat.

Festivalipassiga on restoranide Von Krahli AED ja Vanaema Juures menüü -15% soodsam.

Tagasi üles