:format(webp)/nginx/o/2025/03/31/16747955t1h3124.jpg)
Juba kümnendat korda on TMW laval võimalik kuulda ja näha ainulaadseid soome-ugri artiste, alustades eestlastest, soomlastest ja lõpetades mari ja udmurdi muusikutega. Ka muusikastiilide spekter on lai: kõlavad setokeelne black metal, udmurdikeelne rahvalaul ning kontserdil ühinevad mari, jaapani ja tšuvašši muusikud. Meie põhjanaabritest on kohal VIMMA.
VIMMA on üks Soome paeluvamatest noortest indibändidest, kes avaldab peagi oma uue kauamängiva. Seitsmeliikmeline ansambel põimib indiroki ja art-popi jõuliste laulusõnadega, mis käsitlevad keskkonnaaktivismi ja sellega kaasnevaid tundeid. Bändi solist Eeva, kes on ühtlasi tunnustatud näitleja, toob lavadele ehedat jõudu, innustades kuulajaid järgima oma südant ja seisma julgelt oma väärtuste eest.
Andsime bändile täita tänavuse TMW küsimustiku, et nendega lähemalt tutvust teha!
Mis on esimene märk sellest, et olete milleski edukas?
Eeva: Kui tunnen, et "ettekuulutus on täitunud", siis tean, et olen kõndinud mööda rada, mida pidin käima. Vaatan tihti ajas tagasi ja mõistan, et asjad, mis on nüüd minu igapäevaelu, olid kunagi vaid unistus. Hoian sellest tundest kinni ka kliimavõitluses, kuid selle taipamine tuleb tavaliselt palju hiljem.
Mis oli viimane helikogemus, mis teid täiesti uuel viisil mõtlema pani?
Eeva: Magasin 20-kohalises telgis Soome suurimas aapasoode looduskaitsealal, Viiankiaapal, kus kaevandusfirma puurimistööd käisid ööpäevaringselt. See heli oli meie pidev unelaul, mis muutis magamise raskeks. Olime seal, et see peatada. Heli mattis enda alla muidu vaikse ja rahuliku talvemaastiku, kuni suutsime selle viimaks lõpu teha. Järgnenud vaikus andis mulle jõudu: kui äge saab olema fossiilivaba tulevik.
Pessi: Ma ei oska välja tuua ühte konkreetset asja. See on alati kombinatsioon muusikast, kunstist, kirjandusest, vestlustest sõpradega ja eelkõige igapäevaelust. Sa ei pea otsima elumuutvaid kogemusi – kui hoiad oma silmad ja südame lahti, siis avastad, et "tavaline" muudab sind rohkem, kui arvatagi oskad.
Aino: Osalesin Norras ühel seminaril, kus andsin kahe sülearvutimuusiku ja ühe kitarristiga peaaegu täielikult improviseeritud 20-minutilise kontserdi. Kitarrist keeldus keeli mängimast ja lõi helisid hoopis trummipulgaga kitarrikehale koputades ja pedaale vajutades.
Milline on olnud kõige üllatavam koht või seik, millest olete saanud inspiratsiooni uueks looks?
Pessi: Loomulikult vangla. Kui tegeled millegi eluliselt tähtsaga, nagu planeedi hävitamise vastu protestimine, ja võimud panevad su selle eest trellide taha, siis see tekitab tunde, et pead midagi ette võtma.
Kui VIMMA muusika oleks toit, siis kuidas see maitseks?
Pessi: Magus, aga hapukas. Mahe, aga vürtsikas. Kuum, aga külm. Käisin kord peenes restoranis, kus pakuti rooga nimega Confit black salsify chanterelle ice cream. See maitses täpselt nagu kukeseened ja jäätis, aga samas üldse mitte. See tegi mind uudishimulikuks, tahtsin seda veel ja veel maitsta.
Milline on teie arvates kõige alahinnatum muusikastiil või artist praegu ja miks see vääriks rohkem tähelepanu?
Pessi: Arvan, et kõik väärivad rohkem tähelepanu!!
Kui peaksite looma pala, mis peegeldab maailma aastal 2025, siis mis teemad selles kõlaksid?
Eeva: Minu jaoks on selge, et lootust ei ole ja palju halba on tulemas. Ja ometi tunnen ma vajadust keskenduda positiivsele – kogukondade loomisele, vanade ja noorte kokku toomisele, et üheskoos katastroofile vastu astuda. Hävitus ja soojus võivad eksisteerida kõrvuti, ilma et peaksime reaalsuse eest põgenema. Uuringute järgi tahab enamik inimesi tegutseda – nad lihtsalt kardavad, et teised ei tee seda.
Kui saaksite ühe oma loo saata ajas 100 aastat tagasi ja ühe loo 100 aasta pärastisse tulevikku, siis millised ja miks?
Pessi: Minevikku saadaksin loo "Antrasiitille", et inimesed näeksid, mida fossiilkütustel põhinev kapitalism meie ja planeediga teeb. Mõistmaks, et on inimesi, kes teadlikult maailma hävitavad. Tulevikku saadaksin meie debüütalbumi esimese loo "Preludi". See on instrumentaalpala, mis räägib sukeldumisest. Sukeldumine on lahe.
Mis oli midagi, mida teile lapsepõlves meeldis teha, aga mida te enam ei tee?
Pessi: Käin ikka veel sõpradega laserrelvadega mängimas.
Eeva: Kunagi armastasin ennast totakalt riidesse panna, oma häält moonutada ja siis sõpradega poodi minna, mängides erinevaid tegelasi. Soovitan seda kõigile, kes on inimkonna vastu usu kaotanud.
Mida oleksite tahtnud elu kohta varem õppida?
Pessi: Et töötamine on ülehinnatud.
Eeva: Et tegelikult meil puudub küll kontroll, aga me võime siiski leida mõnusa ja tähendusrikka koha pidevalt muutuvas voos.
Põnevam asi, mida olete Eesti kohta varem kuulnud?
Eeva: Eestis oli lavastus nimega "Ühtne Eesti suurkogu", mis kujutas endast "võlts-populistlikku parteid". See on täpselt selline kontseptsioon, millest olen unistanud. Geniaalne!
Mida ootate kõige enam Tallinn Music Weekilt?
Pessi: Muidugi meie esinemist!
Eeva: Manifesteerin endale seikluse, mis on veel parem ja sobivam, kui ma ise suudaksin ette kujutada.
Kui peaksite kirjeldama oma esinemist ainult kolme emojiga, siis millised need oleksid?
👹👹👹
- Kes? VIMMA
- Mis? Fenno-Ugria õhtu
- Kus? F-hoone Must Saal
- Millal? 04. aprillil kell 22.10
- Piletid? Saadaval Piletilevis!
/nginx/o/2025/03/31/16747957t1h355a.jpg)