TMW KÜSIMUSTIK Islandi ​​helilimetropol​ Oyama: unelev shoegaze on jätkuvalt alahinnatud

Copy
Artikli foto
Foto: TMW pressimaterjalid

Backstage Records’i TMW õhtu​l kuuleb sõltumatut muusikat, mis täidab igapäevaselt ka BSR-i stuudiot. ​Laval on mitmed kohalikud tegijad, ent ka Islandi ​​helilimetropol​ Oyama.

Islandi kollektiiv Oyama on alates oma loomisest 2012. aastal läbi teinud mitmeid muutusi. Tõupuhta shoegaze’i bändina alustades väljendasid nad oma debüüt-EP “I Wanna” moonutatud helimüürides hingesugulust My Bloody Valentine’i, Ride’i ja Mogwaiga. 2014. aastal ilmunud esimene täispikk album “Coolboy” tõi esile nende laulukirjutamise ande, pälvides juhtiva muusikapressi tunnustuse. KEXP-i Jim Beckmann märkis: "Jagades nime väikese Jaapani linnaga, on Oyama kasvanud helilisteks metropoliks, kus segunevad mõjutused psühhedeeliast ambient'ini."

Nende teine album “Everyone Left”, mida iseloomustavad mõtisklev meeleolu ja pastelsed kõlad, jätkab oma eelkäija temaatikat – eelkõige vee ja aja käsitlust. Need on esitatud nii abstraktsete, ent jõuliste nähtustena kui ka jutustaja mõtiskleva pilgu läbi.

Andsime bändile täita tänavuse TMW küsimustiku, et nendega lähemalt tutvust teha!​​​

Mis on esimene märk sellest, et olete milleski edukas?


Kui su töö tekitab sinus elevust ja tunned end seda tehes piisavalt hästi, et soovid seda ka teiste inimestega jagada.​​​

Mis oli viimane helikogemus, mis teid täiesti uuel viisil mõtlema pani?

Ühte konkreetset kogemust pole, aga meile meeldib näha uusi kohalikke bände ja artiste oma esimesi samme astumas. Neis on värske ja puhas energia, mida on alati inspireeriv näha. See sageli juhatab ka uute avastamata horisontideni. ​

Milline on olnud kõige üllatavam koht või seik, millest olete saanud inspiratsiooni uueks looks?

Vahel leiame end keset puhkusereisi jalutamas ning uute meloodiate ja laulud peale mõtlemas. Mõned lood on isegi niimoodi valminud kuigi puhkus pole kõige mugavam koht või aeg uute muusika kalla töötamiseks.

Kui Oyama muusika oleks toit, siis kuidas see maitseks?

Umami, hõrk soolane maitse.

Milline on teie arvates kõige alahinnatum muusikastiil või artist praegu ja miks see vääriks rohkem tähelepanu?

Unelev shoegaze on jätkuvalt alahinnatud. Shoegaze näib olevat hitt, kui see asetatakse filmide ja TikTokkide taustaks, kuid me tahame näha rohkem uusi shoegaze'i bände laval ja tähelepanu keskpunktis!​

Kui peaksite looma pala, mis peegeldab maailma aastal 2025, siis mis teemad selles kõlaksid?

Tõenäoliselt uuriksime end ümbritsevate inimestega suhtlemise tähtsust. Ühtekuuluvus ja jõud, mille leiab oma perelt, sõpradelt või mistahes kogukonnalt enda ümber. ​

Kui saaksite ühe oma loo saata ajas 100 aastat tagasi ja ühe loo 100 aasta pärastisse tulevikku, siis millised ja miks?

Saadaksime loo "Satisfied" tulevikku, et anda inimestele teada, et asjad polnud sugugi nii halvad, nagu nad ilmselt ajalooraamatutest paistavad.

Mis oli midagi, mida teile lapsepõlves meeldis teha, aga mida te enam ei tee?

Puude otsa ronimine, mida teeksime ikka, kui oleksime väiksemad või mõni vahetus läheduses asuv puu oleks suurem.​

Mida oleksid tahtnud elu kohta varem õppida?

Et mitte asju liiga tõsiselt võtta!

Põnevam asi, mis sa varem Eesti kohta oled kuulnud? ​

Eestlaste tugev ja sügavalt juurdunud koorilaulu traditsioon on väga huvitav. Pole kunagi kohanud eestlast, kes ei osanud laulda.​

The strong and deep-rooted choral tradition is really fascinating. I never met an Estonian who couldn't sing.

Mida ootate kõige enam Tallinn Music Weekilt?

Esimest korda Tallinnaga tutvumist! Meil pole kunagi varem olnud võimalust Eestisse reisida.​

Kui peaksite kirjeldama oma esinemist ainult kolme emojiga, siis millised need oleksid?

😶‍🌫️🍃🌋

Märksõnad

Tagasi üles