:format(webp)/nginx/o/2023/04/18/15264110t1hdbeb.jpg)
11. mail toimub Tallinn Music Weeki raames Sveta Baaris uute talentide esitlusõhtu What’s New. Tallinna ägedaima alternatiivkultuuri klubi ja TMW DNA-de ristumispunktis tutvustatakse hoolikalt valitud Eesti ja muu ilma tulevikunimesid, kelle seas ka Post Coal Prom Queen Šotimaalt.
Post Coal Prom Queen ehk Lily Higham ja Gordon Johnstone on ambitsioonikas ja paljulubav kunstipopi duo Šotimaalt. PCPQ on välja töötanud ainulaadse helikeele, segades orgaanilisi tekstuure, retrofuturistlikke sündisaateid ja mehaanilisi biite ambitsioonika popitunnetusega, mida kannab Lily selgepiiriline vokaal. Neid on mänginud BBC Radio 1, 6Music ja BBC Radio Scotland ja nad on jõudnud Amazing Radio edetabelisse. Möödunud aastat jäävad meenutama edukad esinemised Londonis ja festivalil Hidden Door. Nad on ilmutanud kriitikute austuse pälvinud EP ja kontseptuaalse räppalbumi "Music for Hypercapitalists". PCPQ uus album “Music for First Contact” ilmub tänavu kevadel. Uurisime duolt Tallinn Music Weeki eel nii nende iidolite kui ka tehisintellektide kohta!
3 asja, mis teevad Post Coal Prom Queenist Post Coal Prom Queeni?
1. Meie sõprus
2. Distortion
3. Vein
Mis on teie või teie loomingu kohta kõige enam levinud eelarvamus?
Miskipärast nimetatakse meid pidevalt "dream pop" bändiks, aga me oleme kindlasti palju lärmakamad kui tavalised dream pop bändid! Ilmselt selletõttu, et meie lugude vokaal on väga eeterlik, kuid antud žanris ei esine reeglina nii palju müra ega nii palju veidraid sündihelisid.
Millist atmosfääri loodate enda muusikaga luua?
Loodame luua retrofuturistliku õhkkonna – toetudes mineviku optimistlikele tulevikunägemustele, kuid varjutatud oleviku sünge reaalsusega. Mõnikord teeme seda läbi suurte meeleolukate poplugude, teinekord aga lärmakates ja kummalistes helimaastikes. Soovime, et inimesed lahkuksid meie kontserdilt, tundes end optimistlikult ja inspireerituna, et proovida maailma igal võimalikul viisil paremaks muuta.
Viimane lugu, mida kuuldes tekkis samastumistunne?
Oleme viimasel ajal väga süvenenud Nick Cave’i muusikasse – eriti lugu “Jesus Alone” albumilt “Skeleton Tree”. See muusika on nii sünge ja meeldejääv – see tundub rõhuv ja kuum, nagu niiske õhutu öö – ning laulusõnad voolavad sujuvalt näkkide maagilisest kujutlusest jõhkra ja hüperrealistliku viletsuseni. Tema võime luua nii ergas lugu nii väheste elementidega on uskumatu. Me armastame seda väga.
Kellesse või millesse te viimati armusite?
Armusime hiljuti Low albumisse “Hey What”. Olime Malmös uut lugu salvestamas ja see oli meil terve aja korduse peal. Moonutatud ja hakitud kitarritoonide, ülitihedate harmooniate ja lüürika lihtsuse kombinatsioon teeb sellest nii kauni kogemuse. Eelkõige siis, kui kõlab loo “Days Like These” vokaal. See on selline album, mida me praegu kuulame ainult erilistel puhkudel, et me sellest ära ei tüdineks.
Kes või mis teis viimati pahameelt tekitas ja miks?
Ei möödu päevagi, kui Briti valitsus ei oleks meid ühel või teisel viisil välja vihastanud. Kui ärkate ja näete, et konservatiivne valitsus on hakanud rikkuma transinimeste õigusi või avastatakse rohkem tõendeid Tory korruptsiooni kohta või aina rohkem miljardäre saab maksusoodustusi, samal ajal kui inimesed nälgivad, – on raske mitte olla kogu aeg vihane. See on väsitav. JK Rowling võib samuti p**sse minna.
Mis on esimene märk sellest, et olete milleski edukad?
Me teame, et oleme edukad, kui teeme iseennast õnnelikuks. Oleme alati püüdnud teha sellist muusikat, mida tahame ise kuulata ja mida me kuskilt mujalt ei leia. Nii et, kui me istume ja kuulame seda, mida oleme loonud ja mõtleme, et ”see kõlab nagu Post Coal Prom Queen”, siis teame, et oleme oma eesmärgi saavutanud. Mis puudutab meie edu määratlust, siis see muutub iga päev. Mõnikord on see ilusa laulu loomine, teine päev aga suurepärase kontserdi andmine ja mõnikord on see lihtsalt energia leidmine meili saatmiseks. Edu on suhteline ja oluline on tähistada nii väikeseid kui ka suuri saavutusi. See kõik on osa püüdlusest olla iseenda vastu lahke.
Millist uut harjumust tahaksite endas juurutada?
Bändina tahaksime omandada harjumuse hoolitseda selle eest, et oleksime alati piisavalt hüdreeritud, ja võtta proovidesse kaasa piisavad suupisted. Pole midagi hullemat, kui proov on täies hoos ja avastada, et küpsised ja pähklid on otsas.
Mida küsiksite oma suurimalt iidolilt?
Küsisime teoreetiliselt füüsikult Michio Kakult, mida ta muudaks praegu maailmas, et tulevik paremaks muuta. Tema raamatud, eriti “Hyperspace” ja “The Future of Humanity”, on olnud meie mõlema jaoks tohutuks inspiratsiooniallikaks nii muusikas kui ka tööelus. Michio Kaku on üks maailma silmapaistvamaid futuriste ja võimalus maailma paremaks muuta oleks unistuste täitumine.
Kas näete tehisintellektis pigem sõpra või vaenlast?
See sõltub sellest, kes selle loob ja kes seda kasutab, nagu iga tööriist. Haamer pole relv enne, kui see on valedes kätes, ja sama kehtib ka tehisintellekti kohta. Ideaalses maailmas kasutaksime tehisintellekti tühiste tööde automatiseerimiseks, säästetud raha selleks, et tagada inimestele universaalne põhisissetulek ja nautida loovuse renessanssi, mis on kantud inimeste vastleitud ajast ja energiast. Tundub aga, et tehisintellekti nii ei kasutata. Selle asemel automatiseerime loomingulisi kunste – fotograafiast muusikani ja kirjutamiseni –, mis tõenäoliselt kiirendab nende oskuste devalveerimist. Teil on tööharud täis "kiireid tegijaid", kes ei ole loovad, vaid teavad lihtsalt, kuidas soovitud tulemuse saavutamiseks märksõnu kokku siduda, mis omakorda võtab kunstiga tegelevatelt inimestelt võimalused ära. Samuti on tehisintellektid olemuslikult seotud inimestega, kes neid programmeerivad – sealhulgas selle inimese eelarvamustega. Sellepärast on nii oluline, et tehnikatööstuses oleks paremini esindatud sugu, etnilised vähemused ja seksuaalsused, vastasel juhul otsustavad valged mehed, milline tulevik välja näeb. Küsimusele vastamiseks ei ole AI sõber ega vaenlane – see on tööriist, mida saavad luua ja kasutada sõbrad või vaenlased.
Mida ootate kõige enam aastal 2023 muusikast?
Me ei jõua ära oodata, millal ilmub Benefitsi album “Nails”. Oleme neid paar korda lives näinud ja nad on täiesti uskumatud. Nii vistseraalsed ja emotsionaalsed, aga ka kõnekad – nad on geniaalsed! Samuti oleme väga põnevil, et näeme septembris esinemas 65daysofstatici. Tegemist on veel ühe bändiga, kes on meid tohutult mõjutanud. Kui vabandate põgusa enesereklaami hetke, siis meie albumi ilmumine 28. aprillil on kindlasti ka meie jaoks tipphetk! “Music for First Contact” on kõige ambitsioonikam asi, mida me kunagi teinud oleme ja me oleme selle üle tohutult uhked. Me ei jõua ära oodata, millal maailm seda kuuleb.
Aga Tallinn Music Weekilt?
Tahame väga kuulda Ed O'Brienit konverentsil kõnelemas. Radiohead on meid mõjutanud meie karjääri algusest saati ja Ed on alati rääkinud olulistest probleemidest, millega muusikud silmitsi seisavad. Samuti oleme väga põnevil MC Myasnoi pärast, kes esineb samal laval, kus meiegi – tema muusika ja visuaalne pool on nii lahe, et oleks tore teda lives näha. Lisaks muusikale on meil lihtsalt uskumatult põnev Tallinnaga tutvuda! Külastame kõiki baare, kohvikuid ja restorane, mis meile teele satuvad – soovitused on väga teretulnud.