Liis Ring on muusik, helikunstnik, fotograaf, linnuvaatleja ja loodusearmastaja, kes jagab oma elu Göteborgi ja Tartu vahel. Ta on alates 2012. aastast tegelenud oma muusika salvestamise ja produtseerimisega tee-ise vaimus, mis on kaasa toonud kahe täispika albumi (mõlemad kodumaiselt Õunaviksilt) ja kahe EP ilmumise, töid teatrietenduste ja filmide helikujundusega ning rahvusvahelisi koostööprojekte. Vestlesime Tallinn Music Weeki eel Liisiga nii heast kui ka halvast ärevusest ning meenutasime õrna teismeiga!
Mis on muusikuks olemise juures parim osa?
Vabadus end läbi väga vahetu, kuid samas abstraktse meediumi väljendada…Muusika on selles mõttes suurepärane, et annab mulle võimaluse väljendada kõike seda, mida sõnad ei saa. Muusikuks olemine on privileeg ja tegelikult lausa teraapiline, sest sind kuulatakse ära. See võimaldab sügavalt isiklikke teemasid jagada kontvõõrastega ilma, et piinlik hakkaks.
Mis teeb sinu silmis (või siis kõrvus) kellestki "hea" artisti?
Mind inspireerivad iseseisvus, ausus ja omanäolisus nii muusikas kui ka üldisemas mõttes. Eelistan perfektsuseni timmitud ja produtseeritud muusikale kodukootust ja DIY-suhtumist – soovin kuulda (ja näha) inimest, mitte toodet. "Hea" artist on minu kõrvus keegi, kes julgeb olla "ise" oma hapruses ja tugevuses, sealjuures kompromissitult "oma asja" muusikasse valades.
Kas sind mõjutavad rohkem inimesed või paigad?
Raske küsimus, kuna inimesed ja paigad kipuvad tahes-tahtmata üksteisega sümbioosis olema. Loomingulises mõttes jäävad aga paigad kindlasti peale. Olen sellise introvertse ja vaatlejaliku loomuga ning mulle tundub, et paigad annavad mulle rohkem aega ja vabadust, et neisse süübida ja neid tunnetada. Paigad on alati me ümber ja mõjutavad meid ilma, et tingimata selle üle juurdleksime ning annavad igal juhul mulle rohkelt loomingulisi impulsse, mille pinnalt muusikat kirjutada. Olen mitu aastat juba kohtadest inspireerituna muusikat loonud ja näiteks viimase albumi "Woolgathering" puhul oli mu üks põhimõtteid salvestada kõik lood võimalikult nende paikade lähedal, kus nad sündisid – et säiliks inspiratsiooni hetk, paik ja ruum ka muusikas.