See, et 24 tundi ööpäevas ei ole mulle iseseisva artisti, ema ja elukaaslasena piisav. Peale pandeemiat annab see eriti tunda. Kui pandeemia ajal oli aega kohati isegi üle, siis nüüd äkki on aeg kuhugi kadunud. Harjutan hetkes olemist veelgi rohkem kui varem.
Milline träkk või album peegeldab kõige paremini sinu praegust tuju?
Mu tuju võib kiirelt muutuda mingist ootamatust impulsist, aga kaks lugu, mis viimasel ajal on pidevalt mänginud on Hania Rani «Leaving» albumilt «Live from studio S2» ja Jan Blomqvisti «A Bridge Over Novocaine» albumilt «Live in Munich».
Kuidas sa tahad, et inimesed end sinu muusikat kuulates tunneksid?
Mulle meeldib oma muusikaga inimesi enda sisse vaatama kutsuda, peatuma, tunnetama ka seda, mis on meie ümber – looduse rütme, linnaelu kulgemist, elu kogu oma spektriga. Tahaksin, et inimesed rahuneksid, peatuksid ja oleksid hetkes, sest iga kuulamise kord on ainulaadne.
Kui suurt rolli mängib keskkond sinu esitustes?
Ma olen juba pikemat aega ennast metsas salvestanud ja tänaseks andnud ka paar metsakontserti. Metsa akustika on minu muusika ja instrumendi jaoks parim. Aga mõni põneva akustikaga koht nagu näiteks Manufaktuuri tehase tühi hoone, kus ma eelmisel aastal EP «Fýri live» lindistasin, on ka mõnus esinemiskoht. Akustika ja esinemiskoht ise mõjutavad mu mängu ja lugude tõlgendusi. Annan hea meelega kontserte ebatavalistes kohtades just akustika ja ümbritseva keskkonna põnevuse tõttu. Seepärast olen positiivselt elevil ka võimalusest üles astuda täiesti uuel TMW laval Narvas.
3 asja, mida sa Tallinn Music Weekilt ootad?
Uut muusikat, uusi tutvusi, mõnusat olemist. Ootan ka enda ületamist, sest olen esimest korda elektroonikaga laval ja teen nii enda kui ka publiku jaoks midagi täiesti uut.
3 asja, mida publik võib sinu TMW esinemiselt oodata?
Nüanssiderikast helidemaailma, mõnusat kulgemist, rahu.