"Kohv on minu jaoks sidemete looja ja hoidja": intervjuu Sille Küttneriga

Renard Coffee Shop'i peabarista Sille Küttner selgitab, milline on ideaalne kohv ning miks on tema jaoks kohvi päritolu tähtis.

Lemmiktooraine ja miks?

Olen üks nendest õnnelikest, kes saab igapäevaselt töötada oma lemmiktoorainega. Kuna meil on coffee shop, siis loomulikult on minu lemmiktooraine väga hea ja kvaliteetne kohv. Lemmikuid kohvisorte on tegelikult lõputult ning need sõltuvad suuresti hooajast ning kindlasti ka rösti kvaliteedist. Igal röstikojal on oma eriline käekiri ning seetõttu võib sama sordi ja piirkonna kohv erinevate röstijate poolt röstituna maitsta üpris erinevalt. See nüansirohkus teebki elu põnevaks!

Loomulikult on ideaalne kohv selline, kus maitsebukett on hästi tasakaalus, kus magusus, happesus, täidlus ning järelmaitse on ideaalses balansis. Siin mängib olulist rolli ka aeg, millal kohv on röstitud ja kui värske ta on. Kuna kohv on siiski elus toode, siis ta muutub ajas kiirelt ning on õnne küsimus, et kõik kasulikud parameetrid langevad kokku ja me saame perfektse tassitäie kohvi. Minu jaoks on aga oluline, et kohv oleks puhas ja särav ning maitsetes otsin igal korral aina uusi ja uusi nüansse, mida varem pole veel kohvis tundnud. Need kohvid, mis suudavad pakkuda uudseid üllatusi, isegi kui nad pole päris ideaalselt tasakaalus, ongi need, mis jäävad kauemaks meelde. Ja kas ideaalset üldse leidubki?

Kohvifilosoofia

Kohv on minu jaoks nagu sidemete looja ja hoidja, kas siis sõprade ja lähedaste vahel või hoopis iseendaga. Oma esimest kokkupuudet kohviga mäletan juba üpris pisikese tüdrukuna oma vanaema köögist. Mäletan teda kui väga töökat naist, kes alalõpmata toimetas millegi kallal. Kui oli aga kohvipausi aeg, siis selleks võttis ta alati aja maha. Mitte kunagi ei näinud ma teda kohvi möödaminnes lürpimas. Tavaliselt istus ta laua taga, nautis kuuma auravat kohvi ning pajatas maast ja ilmast, perekonna ajaloost ja kultuurist.

Juba ammu ei võta ma kohvi kui iseenesest mõistetavat jooki, mis on valmistatud mingist ebamäärasest toorainest ja pärit kusagilt suvaliselt poeletilt ning mis peaks lihtsalt rahuldama päevast kofeiinivajadust. Ma valin oma tooraine väga suure hoolega. Ma tahan teada, kust mu kohv on pärit. Mind ei rahulda etiketid, kus on kirjas päritoluriik ning 100% Araabika. Selle taga ei peitu ju tegelikult mingit konkreetset informatsiooni. Ma tahan päriselt teada, kust mu kohv tuleb! Mitte ainult seda, et millal ja kus see on röstitud, vaid millal see on korjatud ning kuni selleni välja, et kes on selle kasvatanud, korjanud ja sorteerinud.

Ma hindan väga kõrgelt kogu seda protsessi ning teekonda, kuidas see kohv on minuni jõudnud ning ainus asi, mida ma saan talle vastutasuks anda, on mu siiras tähelepanu. Ma võtan aega selleks. Võtan aega oma kaaslasele. Võtan aega kohvile. Püüan tabada igat maitsenüanssi, leida uusi huvitavaid tahke ning lasen end aroomidest vallandunud mälestustel kanda. Oma kohal olemisega väljendan austust ning tänulikkust igale kätepaarile, kes on selles protsessis andnud oma osa.

Millist kohvi joob inimene aastal 3000?

Väga keeruline küsimus. Teadlased on juba praeguseks välja öelnud, et 100 aasta pärast on kohv me maamunalt otsas nagu ka paljud teised meile vajalikud toorained. Kes teab, ehk me tarbime sel ajal hoopis mingit tehislikku kohvilaadset toodet, mis annab meile sarnase mõju. Ja võib-olla me ei joo seda, vaid hoopis sööme. Või siis inimesed tulevad lõpuks arusaamale, et loodus on meie kõige tähtsam vara ning me saame endiselt head ja kvaliteetset kohvi nautida.

Milliseid artiste plaanid TMW raames näha?

Plaan on suur! Proovin võimalikult spontaanne olla ja minna kuulama artiste, kellest ma pole mitte kui midagi kuulnud. See võib olla põnev ja värskendav.

Festivalipassiga on kogu Renard Coffee Shop menüü -5% soodsam.