"Pigem meeldiks ületehnologiseeritud, ent igatpidi jukerdav ja jabur ühiskond": intervjuu Mart Aviga

Tallinn Music Week
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Avi
Mart Avi Foto: Elina Kasesalu

Kohaliku muusikavälja uuendaja Mart Avi vastab TMW muusikalistele ja metafüüsilistele küsimustele.

Millist lugu/albumit/artisti hetkel kõige rohkem kuulad?

Olen esmakordselt asunud põhjalikult hekseldama Prince’i paljulaidetud keskaja perioodi 90ndate koidikust 00ndate algusaastateni. See on maailm, kus slummistunud suburbia vahelt kõrguvad pärlikeedega ühendatud pilvelõhkujad, mille tipud moodustavad omaette panteoni.

CD, vinüül või striiming?

Kõik rauad tules ja faile laeme ka veel.

Meeldivaim jook enne kontserti.

Ananassimahl.

Viimase aja parim muusikaline elamus.

Noobli oleku, pika habeme ja musta kaabuga soome vanahärra ühes Tallinna karaokebaaris. Laulis rahulikult istudes üht lihtsat, ent mulle tundmatut viit. Natuke nagu Lee Hazelwood.

Sa oled oma sõbraga üksikul saarel ja toit on otsas. Kas säilitad tsiviliseeritud inimese kombed või praed sõbra lõkke kohal?

Olukorra tõsidust arvestades tundub mulle, et saar paikneb pigem polaarvöötmes. Kui sõber on praetud, siis ju varsti jälle kõht tühi ning peab iseennast jupihaaval küpsetama asuma, aga ilmselt ei saa tuldki üles. Ühesõnaga, sureme mõlemad.

Näide surematust bändist/muusikust.

Üha enam tundub, et need kõige-kõige kõvemad on kunagi ristteel pidanud selle kurikuulsa diili sõlmima. Teadagi kellega.

PC või Mac. Miks?

PC. Kunagi ahvatles madu Aadamat õuna hammustama.

Mis on kõige müstilisem asi, mis sinuga juhtunud on?

Need kõige müstilisemad asjad kipuvad olema seotud inimeste, mitte asjade või nähtustega.

Mis saab pärast surma?

Kas ma olen ikka seal saare peal või? Kui seal aasta läbi pakane ja igikelts, siis ega eriti ei saagi midagi (st isegi keha ei mädane).

Lemmik tulevikuühiskond.

Harmoonilises utoopias ma asu ei leiaks. Pigem meeldiks ületehnologiseeritud, ent igatpidi jukerdav ja jabur ühiskond, mis poleks samas kuidagi ebainimlikult õel või represseeriv, vaid lihtsalt saamatu. Ehk sarnane düstoopiale, mida näeb kultusfilmis Brazil (1985).

Kas armuksid androidi?

Armumise eelduseks oleks paraku siiski see, et ma poleks imitatsioonist teadlik. See peaks olema minu isikust lähtuvalt ja elegantselt konstrueeritud humanoid. Ühesõnaga, organiseeritud pettus.

Mart Avi TMW 2017 esimene ülesastumine leiab aset festivali avaõhtul 30. märtsil Kultuurikatla Väikeses Saalis kell 21.30. Rohkem infot ürituse kohta leiad siit.

Teine esinemine toimub 31. märtsil Mustpeade Maja Keldrisaalis Üle Heli x Nonclassical x Japan Sound Portrait õhtul kell 23.30. Rohkem infot ürituse kohta leiad siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles